Lühivastus: septik ise peab olema kaevust ja majast vähemalt 5 m. Imbväljak peab olema joogivee salvkaevust 20 kuni 50 m, sõltuvalt pinnasest ja maapinna kaldest, ning joogivee puurkaevust praktikas vähemalt umbes 60 m. Kui need kaugused krundil välja ei tule, on lahendus tavaliselt kogumismahuti.
Otsime riigi Keskkonnaregistrist kõik puurkaevud 150 m raadiuses, ka naabrite omad. Aadressi ei salvestata.
| Mis | Millest | Vähemalt | Alus |
|---|---|---|---|
| Septik või muu pealt kinnine omapuhasti | hoone, salv- ja puurkaev | 5 m | määrus nr 31 § 5 |
| Pealt lahtine omapuhasti (nt biotiik) | hoone, salv- ja puurkaev | 10 m | määrus nr 31 § 5 |
| Imbväljak, imbkraav | joogivee salvkaev | 20 kuni 50 m | määrus nr 31 § 6 |
| Imbväljak, imbkraav | joogivee puurkaev | 10 m hooldusala + 50 m, umbes 60 m | veeseadus § 127 ja § 154 |
Lisaks peab omapuhasti jääma kaevu suhtes allanõlva ja põhjavee voolusuunas allavoolu (määrus nr 31 § 5). Kogumismahutist heitvett pinnasesse ei juhita, seega imbväljaku kaugusnõuded sellele ei kehti. Mahuti peab olema lekkekindel.
Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 § 6 tabel. Salvkaev on madal betoonrõngastest kaev.
| Maapinna kalle | Peenliiv ja muu peenterine pinnas | Jämedam liiv ja muu keskterine pinnas | Moreen |
|---|---|---|---|
| alla 5 % | 30 m | 50 m | 30 m |
| 5 kuni 15 % | 20 m | 30 m | 20 m |
Jämedas liivas liigub vesi kiiresti ja puhastub vähem, seepärast on seal nõue suurim. Pinnase tüüpi koduomanik tavaliselt täpselt ei tea. Selle määrab paigaldaja või projekteerija kohapeal.
Veeseaduse § 154 järgi on kodu puurkaevu ümber, kust võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas, 10 m hooldusala. Veeseaduse § 127 keelab heitvee pinnasesse juhtimise hooldusalal ja lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. Kokku tuleb kaevust umbes 60 m. Piirang kehtib ka naabri joogivee kaevu kohta. Kui kaev on ühisveevärgi kaev (tüüp „puurkaev ühisveevärgi jaoks“), on selle ümber suurem sanitaarkaitseala ja nõue on rangem.
Põhjavee kaitstus mõjutab samuti, kas tavaline septik sobib. Kaitsmata põhjaveega alal on vaja bioloogilist puhastust: nõuded lähemalt.
Veeseaduse § 127 järgi ei tohi heitvett pinnasesse juhtida kaevu hooldusalal ega lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. Kodu puurkaevu hooldusala on 10 m (veeseadus § 154), seega jääb imbväljak praktikas vähemalt umbes 60 m kaugusele joogivee puurkaevust.
Keskkonnaministri määruse nr 31 § 6 järgi 20 kuni 50 m, sõltuvalt pinnasest ja maapinna kaldest. Jämedamas liivas ja tasasel maal on nõue kõige suurem, 50 m.
Septiku ja muu pealt kinnise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m, pealt lahtise omapuhasti kuja vähemalt 10 m (määrus nr 31 § 5). Kuja arvestatakse hoonest ning salv- ja puurkaevust. Imbväljaku kohta kehtivad eraldi suuremad kaugused.
Siis ei saa heitvett krundil pinnasesse immutada ja lahendus on tavaliselt lekkekindel kogumismahuti, mida tühjendatakse paakautoga. Mõnikord aitab imbväljaku paigutamine krundi teise serva või kaevust allanõlva. Seda hindab paigaldaja või projekteerija kohapeal.
Jah. Kaugused kehtivad kõigi ümbruskonna joogivee kaevude kohta, mitte ainult sinu enda oma. Seepärast näitab kontroll kõiki registreeritud puurkaeve 150 m raadiuses, ka naaberkruntidel.
Kalkulaator otsib sinu aadressi järgi katastritunnuse, põhjavee kaitstuse ja lähima puurkaevu ning saadab need paigaldajale kaasa.
Arvuta lahendus ja hind →Allikad: keskkonnaministri määrus nr 31 (31.07.2019), veeseadus. Lehe info ei asenda projekteerija hinnangut.